Istvan Örkeny KASSIMÄNG

I. Örkeny “Kassimäng” esietendus 11. detsembril 1994 ning sellega avati ühtlasi Salong-Teatri saal Kaarli puiesteel. Lavastus jäi mängukavva kuni 1996. aastani. Lavastas Härmo Saarm, osades Ines Aru, Silvia Laidla, Luule Komissarov, Salme Reek, Carmen, Triin Tüvi, Raimo Aas, Erki Aule ja Heino Pall. Salme Reek mängis “Kassimängus” ühe oma viimastest rollidest.
Kunstnik: Andres Varustin
Muusikaline kujundus: Reet Kõiv

Örkeny (1912-1979) hakkas kirjandusega tegelema suhteliselt hilja, peale ülikooli lõpetamist. Juba esimestes novellides ja jutustustes oli tunda autori taotlust näidata elu läbi groteski. Sõjajärgsel perioodil valminud loomingut loetakse aga juba ungari nn uue proosa hulka. Örkeny oli tuntutd eelkõige romaanikirjanikuna. Tema käekirjale on omane lakooniline huumor, stiili varieerimine ja iroonia humanistlike ideede suhtes. Ka “Kassimäng” valmis esialgu romaanina (1963), kuid teose omapärane vorm lubas seda kergesti ka draamatekstiks kohandada. “Kassimäng” ongi tema enimmängitavaid näidendeid. Ungaris on selle põhjal tehtud ka film. Eestis on Örkeny näidendeid lavastatud kahel korral: 1973 Draamateatris “Kassimäng” ja 1974 Noorsooteatris “Tótid”.

“Kassimängu” peategelasteks on kaks õde, üks neist elab sotsialistlikus Ungaris, teine Saksamaa heaoluühiskonnas. Näidendis vastanduvad kaks erinevat maailma. Tegelased ei saa tihtipeale üksteisest aru, kõnelevad mööda või ei suuda süveneda teistmoodi mõtlemisse. See on ühelt poolt naljakas, teisalt aga traagiline, just nagu elus.

“Kõik me tahame üksteiselt midagi. Ainult vanadelt inimestelt ei taha enam keegi midagi. Aga kui vanad inimesed üksteiselt midagi tahavad, siis me naerame”, Istvan Örkeny.

Salong-Teatri lavastuse zhanrimääratlus on tragikomöödia, mille tunnuseks on traagilise ja koomilise põimumine. Margus Lepa on öelnud selle kohta nii: “kui üks osa publikust naerab, siis teine osa, kes nutab, ei tohi seda naeru pahaks panna ja vastupidi”. … “Mind vapustas hoopiski selle kena näitemängu tohutu ulatus ajas. Õdede kirjavahetuses meenutatud lapsepõlvefoto on ju tehtud … Austria-Ungari kuningriigi aegu, kui “seitse kuuli nagu Sarajevos” juba õhus rippus ja saatuseratas talle omase vääramatusega ilmasõja poole veeres. Eks see olegi õdede “kassilikkuse” üks põhjuseid – käivad ringi ümber teema, turtsuvad ja heldivad, aga kes neist kassidest iial aru saab…”